Piloodid siestal

" Kallis päevik. Kirjutan hetkel La Merce pidustuste ilutulestikult kodupoole sõites. Või õigemini majutuse poole. Nagu poisid eelmine nädal, mind tanki pannes, lubasid, siis jagan oma kogemusi Erasmusel koduta olemisest. Nagu üks poola tudeng ütles: "Ja sa pole isegi stressis selle pärast!" Pole tõesti midagi hullu. Kui Märten hõivas üüripinna varem, siis minul oli peale kevadist üürikuulutuste revideerimist mõte alles kohapeal otsida eluaset. Ja Mihklil [loe: Lokotaril] sarnane mõte. Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada meie lemmikust - lennukist. Olin õhtul Eestis olles otsinud võimalikult odavat ööbimist, kuid lootsin paremat varianti leida. Barcelona El Prati lennujaamas nähtus, et hinnad on kerkinud ja midagi sobivat enam pole. (Booking.com on hostelite jaoks jama.) Lõpuks jalutasin ühte hostelisse sisse ning sain kellegi raisku läinud broneeringust endale aseme. Kauplesin veel mõne euro alla ka. Hind oli krõbe, kuid olin õnnelik, et sain kotid ja mu...

Hei-hei, kodused! Meie oleme Mihkel, Märten ja Gustav - kolm pilooditudengit, kes otsustasid, et Eesti õhuruumist on nüüd küll ja pärast esimest kursust on aeg minna laia maailma vallutama. Seejärel hakkasimegi meie oma kallist rahvusvahelise õppe koordinaatorit tüütama, et kohalikud Athos, Portos ja Aramis on vaja saata välismaale ja peaasi, et soe oleks. Alates sellest postitusest teeb iga nädal üks meie seast teile ausa ja ülevaatliku kokkuvõtte meie kogemustest Erasmuse õpiränduritena. Täna on klaviatuuril Mihkel —               Vasakult paremale: Mihkel, Märten, Gustav “Tere tulemast meie maruvahvasse ja vabas vormis blogisse! Tegelikult sai idee välismaal õppimisest meie kõigi jaoks alguse juba enne Eesti Lennuakadeemiasse sisse astumist. Mina olin alati soovinud Hispaaniasse õppima minna, Märtenil samuti kindel siht silme eest ja Gustav tahtis ka kaasa tulla. Ütlen ausalt, et eks me tegelikult kõik kolm arvasime, et päris kõik k...